Kuidas kaamera pildi loob
Kaamera muudab objektiivist saabunud valguse digitaalseks pildiks. Valgus liigub läbi objektiivi ja selle diafragma, läbib avatud katiku ning jõuab sensorile. Sensor muudab valguse elektrilisteks signaalideks, millest kaamera moodustab pildifaili. Pildifaili omadusi mõjutavad nii sensori ehitus kui ka see, kas salvestate tulemuse RAW- või JPEG-vormingus.
Sensor ja pikselid
Kui valgus läbib objektiivi diafragma ja avatud katiku, jõuab see kaamera sensorile. Sensor koosneb valgustundlikest elementidest ehk pikslitest, mis mõõdavad neile langevat valgust ja muudavad selle elektriliseks signaaliks. Kaamera töötleb signaale, et moodustada värvide ja toonidega pilt. Enamikus värvikaamerates registreerib iga sensori valgustundlik element esmalt kindla värvipiirkonna infot; lõplikud värvilised pikslid arvutatakse naaberandmete põhjal.
24-megapikslise sensori mõõtmed on näiteks ligikaudu 6000 × 4000 pikslit: nende korrutis annab umbes 24 miljonit pikslit. Selline fail võimaldab pilti kärpida või mõõdukas suuruses printida, kuid megapikslite arv ei kirjelda üksi pildi detailsust ega üldist kvaliteeti. Sama pikslite arv võib paikneda eri suurusega sensoritel. Suurematel sensoritel on üksikute valgustundlike elementide jaoks rohkem ruumi, mis võib aidata koguda rohkem valgust, kuigi tulemust mõjutavad ka sensori tehnoloogia ja pildistamisolud.
Oluline on ka objektiivi võime detaili edasi anda. Kui objektiiv ei edasta sensorile piisavalt teravat kujutist, ei muuda suurem pikslite arv pilti automaatselt detailsemaks. Objektiivi optiline kvaliteet, fookus ja sensori lahutusvõime töötavad koos: näiteks 24 MP kaamera võib sobiva objektiiviga salvestada peeneid detaile, kuid ainult megapikslite arvu järgi ei saa seda tulemust hinnata. Kaamera valimisel tasub seega vaadata sensori suurust ja kasutatava objektiivi omadusi koos lahutusvõimega.
Katik ja diafragma
Diafragma on objektiivi sees olev reguleeritav ava, mille suurus määrab, kui palju valgust saab läbi objektiivi sensorini liikuda. Katik avaneb pildistamisel ja sulgub seejärel; selle avatuna püsimise aeg määrab, kui kaua sensor valgust kogub. Need kaks mehhanismi juhivad valguse jõudmist sensorile eri viisidel: diafragma piirab valgusvoogu, katik aga valgustuse kestust.
Mõlema seadistuse koosmõju mõjutab pildi säritust ehk seda, kui heledana või tumedana kaamera salvestise loob. Kui diafragma laseb läbi vähem valgust, võib pikem katiku avatuse aeg sensorile jõudva valguse hulka suurendada. Kui üks seade muutub, saab teine särituse tasakaalustamiseks muutuda vastupidises suunas. Kaamera automaatrežiimis valib sobivad väärtused ise, käsitsi pildistamisel määrab need fotograaf.
Katik ja diafragma ei ole seega teineteist asendavad osad, vaid kaks eraldi juhtimisvõimalust. Nende töö mõistmine aitab aru saada, miks sama stseen võib eri seadistustega jäädvustuda erineva heledusega. Kaamera särirežiimid määravad, kas fotograaf juhib üht või mõlemat väärtust ning kaamera arvutab ülejäänu. Särituse juhtimiseks tuleb vaadata seadistusi tervikuna, mitte muuta ainult üht neist.
RAW ja JPEG
Kaamera võib salvestada pildi RAW- või JPEG-failina. RAW sisaldab töötlemata sensoriandmeid, JPEG aga kaameras töödeldud ja tihendatud pilti. Erinevus tuleb esile eelkõige selles, kui palju saab faili hiljem muuta ja kui palju ruumi see mälukaardil võtab.
| Omadus | RAW | JPEG |
|---|---|---|
| Töötlus | Salvestab töötlemata sensoriandmed; pildi välimus kujundatakse hiljem töötlustarkvaras. | Kaamera rakendab enne salvestamist pilditöötlust, näiteks värvi- ja kontrastiseadeid. |
| Tihendus | Võib olla tihendamata või kaamera valitud tihendusega; tihenduse viis sõltub mudelist. | Tavaliselt kadudega tihendus, mis vähendab faili mahtu. |
| Bitisügavus | Tavaliselt 12- või 14-bitine sensoriandmete salvestus, sõltuvalt kaamerast. | 8 bitti värvikanali kohta, kokku 24 bitti piksli kohta. |
| Failimaht | 24 MP kaameras sageli umbes 20–40 MB, kuid suurus oleneb mudelist ja tihendusest. | 24 MP pildil sageli mõni megabait; suurus sõltub pildi sisust ja kvaliteediseadest. |
| Järeltöötlusvaru | Suurem varu toonide, valge tasakaalu ja värvide muutmiseks. | Väiksem varu; tugev muutmine võib tihenduse tõttu pildikvaliteeti halvendada. |
RAW sobib, kui soovite töödelda iga pilti ja säilitada rohkem võimalusi algandmete põhjal toone kohandada. JPEG on mugav, kui vajate väiksemaid faile, mis on kohe jagamiseks või vaatamiseks valmis. Praktiliselt valige RAW põhjalikuks töötluseks ja JPEG kiireks kasutamiseks; kui mälukaardil ruumi jätkub, saab kaamera sageli salvestada mõlemad korraga.
Särikolmnurk praktikas
Särituskolmnurk kirjeldab ava, säriaja ja ISO koosmõju: ühe näitaja muutmine mõjutab pildi heledust või välimust. Kaamera särirežiimid aitavad otsustada, millist seadet ise juhtida ja millise automaatika hooleks jätta. Režiimis P valib kaamera ava ja säriaja, A/Av-režiimis määrate ava ning S/Tv-režiimis säriaja. M-režiimis seadistate ava, säriaja ja ISO ise, kuigi automaatne ISO võib jääda sisselülitatuks. Portree, liikuv laps ja hämar tuba näitavad, miks sobivad seaded sõltuvad pildistatavast olukorrast.
Avatus ja teravussügavus
F-arv näitab objektiivi ava suurust: mida väiksem arv, seda suurem ava ja seda rohkem valgust jõuab sensorini. Näiteks laseb f/1.8 sisse rohkem valgust kui f/8, kuid annab sageli õhukese teravussügavuse. Väike f-arv aitab portreel näo taustast eraldada, ent kui teravustate silmale, võivad kõrvad või nina juba pehmemaks jääda. F/8–f/11 jätab tavaliselt suurema ala teravaks ning sobib näiteks mitme inimese või sügavama stseeni pildistamiseks.
Portree jaoks võib alustada avaga f/1.8–f/2.8, säriajaga vähemalt 1/125 s ning ISO 100–800. Ühe inimese lähivõttel f/1.8 loob pehme tausta, samas kui kahe kõrvuti seisva inimese puhul aitab f/4–f/5.6 mõlema näo teravana hoida. Liiga avatud objektiivi puhul võib väike teravustamisviga silma fookusest välja viia. Kui valgust napib, võimaldab suurem ava kasutada madalamat ISO-t või lühemat säriaega, kuid ava valik määrab ka selle, kui suur osa pildist jääb teravaks.
A/Av-režiim sobib ava katsetamiseks: teie määrate f-arvu ja kaamera valib sellele vastava säriaja. Ava mõju pildi teravussügavusele sõltub ka pildistamiskaugusest ja objektiivi fookuskaugusest, seega vaadake pärast võtet suurendatult, kas silmad on teravad. Kui portree taust on liiga selgelt loetav, proovige väiksemat f-arvu või liikuge pildistatavale lähemale.
Säriaeg ja liikumine
Säriaeg määrab, kui kaua sensor valgust kogub, ning liikumine salvestub selle aja jooksul pildile. Lühike säriaeg, näiteks 1/1000 s, peatab kiire tegevuse paremini kui 1/30 s. Pikema säriajaga võib liikuv objekt jääda hägune või liikuda kaamera liikumise tõttu üle kogu kaadri. Näiteks mängivat last pildistades aitab 1/500–1/1000 s jäädvustada hüppe või jooksu teravamalt; kiirema liikumise korral alustage vahemiku lühemast otsast.
Stabilisaatorita käest pildistamisel kasutage rusikareeglit: säriaeg ei tohiks olla pikem kui objektiivi fookuskauguse pöördväärtus. 50 mm objektiivi puhul tähendab see ligikaudu 1/50 s või lühemat säriaega. Kui kaamera või objektiivil on stabilisaator, aitab see vähendada kaamera värinast tekkivat hägu, kuid ei peata liikuvat inimest. Kärpimissensoriga kaamera puhul arvestage käest pildistamisel ka vaatenurka mõjutava kärpeteguriga.
Liikuva lapse puhul valige S/Tv-režiimis näiteks 1/800 s ning laske kaameral sobiv ava määrata; kui pilt jääb tume, suurendage ISO-t. Vaiksemas olukorras, näiteks paigal seisva inimese pildistamisel, võib 1/125 s anda rohkem valgust ja hoida pildi käest pildistades teravana. Pika säriajaga, näiteks 1/10 s, saab tahtlikult näidata liikumist, kuid selline võte õnnestub kindlamalt statiivil oleva kaameraga. Kontrollige pildilt nii objekti teravust kui ka kaamera värinast tekkinud udusust.
ISO ja müra
ISO näitab, kui suure võimendusega kaamera sensori signaali pildiks muudab. Kui ava ja säriaeg jäävad samaks, annab ISO kahekordistamine ligikaudu ühe säriastme võrra heledama tulemuse: näiteks ISO 800-lt ISO 1600-le liikudes muutub pilt heledamaks. Samal ajal suureneb tavaliselt pildimüra, mis paistab eriti hästi välja varjudes ja ühevärvilistel aladel. Müra ulatus sõltub kaamerast ja pildistamisoludest, seega pole üht ISO-arvu, mis sobiks kõigile sensoritele.
Hämaras ruumis võib näiteks ISO 100 juures sobiv säri nõuda liiga pikka säriaega, nii et käest pildistades tekib värinast hägu. Kui kasutate ava f/2.8 ja säriaega 1/60 s, võib ISO tõstmine 800-ni või 1600-ni anda käepärasema säriaja või heledama tulemuse. Teine võimalus on ava rohkem avada, näiteks f/4 asemel f/2.8, kui objektiiv ja soovitud teravussügavus seda lubavad. Paigal seisva objekti puhul saab säriaega pikendada, kuid liikuva inimese korral võib see liikumise pildile hägustada.
Seadete valimisel otsustage esmalt, kas tähtsam on teravussügavus või liikumise peatamine. Seejärel määrake sobiv ava või säriaeg ning tõstke ISO-t nii palju, et pilt saaks piisavalt valgust. M-režiimis saate kõik kolm näitajat ise paika panna; automaatse ISO korral valite ava ja säriaja, kaamera kohandab tundlikkust. Pimedas ruumis on sageli parem kasutada mõõdukalt kõrgemat ISO-t ja saada terav pilt kui hoida ISO madalal ning leppida liikumishäguga.
Kompositsioon ja valgus
Fotograafia alused ei piirdu kaamera seadistamisega: pildi mõju kujundavad ka see, kuhu paigutate põhiobjekti ja kust valgus sellele langeb. Kompositsioon aitab vaataja pilgul kaadris liikuda ning valgus toob esile vormi, pinna ja ruumi. Sama stseen võib eri võtte või valgustingimusega mõjuda rahulikult, dünaamiliselt või dramaatiliselt. Neid valikuid tasub teha teadlikult, lähtudes pildistatavast ja soovitud meeleolust.
Kolmandikureegel ja teised võtted
Kolmandikureegel aitab paigutada põhiobjekti nii, et kaader ei jääks automaatselt keskele koondunuks. Mõttes kaheks vertikaalseks ja kaheks horisontaalseks jooneks jaotatud pildil asetage oluline detail joonele või nende lõikepunkti. Näiteks portreel võib silmade kõrgus paikneda ülemise horisontaaljoone lähedal, jättes pilgu suunas veidi rohkem ruumi. See on lähtekoht, mitte kohustuslik retsept.
Teised võtted pakuvad eri viise pilgu suunamiseks ja kaadri tasakaalustamiseks:
- Kolmandikureegel: asetage põhiobjekt lõikepunkti ning jätke liikumise või pilgu suunda avarust, et pildil oleks selge visuaalne tasakaal.
- Juhtjooned: kasutage teed, piiret või jõekallast, et suunata pilk esiplaanilt põhiteemani ja anda kaadrile sügavust.
- Sümmeetria: paigutage korduvad vormid või peegeldus keskjoone ümber, kui soovite rõhutada korda, tasakaalu või arhitektuuri geomeetriat.
- Raamistamine: pildistage objekti läbi ukseava, okste või akna, et eraldada see taustast ja juhtida vaataja tähelepanu sissepoole.
- Negatiivne ruum: jätke objekti ümber teadlikult lihtsat tühja ala, et üksik subjekt mõjuks selgemalt ning pilt saaks hingamisruumi.
Ühes kaadris võib võtteid ühendada, näiteks juhtjoone ja kolmandikureegli. Kontrollige siiski, kas iga element toetab põhiobjekti, mitte ei võistle sellega. Sobiv võte sõltub stseeni ülesehitusest ja soovitud mõjust: kasutage sümmeetriat korrapära rõhutamiseks, juhtjooni pilgu liigutamiseks ning negatiivset ruumi eraldatuse või lihtsuse loomiseks.
Valguse suund ja kvaliteet
Valguse suund määrab, kuhu langevad varjud ja millised pinnaosad paistavad esile. Külgvalgus tuleb objektile paremalt või vasakult ning loob pinnale heledate ja tumedate alade vaheldumise. See kontrast toob reljeefi ja tekstuuri esile: näiteks külje pealt valgustatud puukoorel on koore praod selgemad. Näo puhul kujundab külgvalgus samuti põskede ja nina vormi, kuid võib jätta näo ühe poole märgatavalt tumedamaks.
Eestvalgus langeb pildistatavale kaamera poolt, mistõttu varjud jäävad sageli objekti taha või muutuvad vaevumärgatavaks. Nägu või ese paistab ühtlasemalt valgustatud, kuid pinna ebatasasused ja ruumilisus võivad mõjuda lamedamalt kui külgvalguses. Seetõttu sobib eestvalgus olukorda, kus soovite näha detaile ühtlaselt ega taha, et tugevad varjud tähelepanu hajutaksid.
Valguse kvaliteet kirjeldab, kui järsult heleda ja varjulise ala piir eristub. Kõva valgus tekitab selgete servadega tumedaid varje ja tugeva kontrasti; seda näeb näiteks otsese päikese käes, kui taevas on pilvitu. Pehme valgus loob hajusamad üleminekud ja heledamad varjud, mistõttu jäävad toonid ühtlasemad. Pilvine taevas toimib suure hajutina: pilved jaotavad valgust laiale alale nagu suur pehme valgusallikas. See vähendab teravaid varje, eriti portreel või lähivõttel, kuigi pilvede paksus ja taeva heledus mõjutavad tulemuse ühtlust. Valige valguse suund selle järgi, kas soovite rõhutada tekstuuri või hoida valgustuse ühtlasena.
Kuldne tund
Kuldne tund on vahetult pärast päikesetõusu ja enne päikeseloojangut, kui päike paikneb madalal horisondi kohal. Täpne kestus muutub aastaaja ja asukoha järgi, seega ei tähenda nimetus alati täpselt kuutkümmend minutit. Madal päike annab sooja tooniga valgust ning selle suund on tavaliselt maapinna suhtes madalam kui keskpäeval. Seetõttu langevad varjud pikemalt üle maastiku ja aitavad esile tuua pinnavorme, puid või hooneid.
Keskpäeval paistab päike kõrgemalt ja selle valgus on sageli kõvem: varjud on lühemad, tumedamad ning nende piir selgem. Kuldse tunni madalama valguse varjud võivad pildi sisse juhtida korduvaid jooni või lisada esiplaanile sügavust, samal ajal kui soe toon muudab stseeni meeleolu. Vastupäikese korral võib päikeseketas tekitada objekti ümber helendava serva, külgvalgus aga rõhutada reljeefi. Valige võtte aeg varjude järgi: madal päike sobib pika varju ja sooja ilme jaoks, keskpäev aga siis, kui stseen vajab lühikesi, selgelt piiritletud varje.
Õppimise tee
Fotograafia alused kinnistuvad kõige paremini siis, kui õpite ühe oskuse kaupa ja võrdlete tulemusi oma varasemate võtetega. Lühikesed harjutused aitavad märgata, kuidas võttevalikud mõjutavad pildi tulemust. Kursus pakub kindlat rütmi ja tagasisidet, iseseisev õppimine aga võimaldab katsetada endale sobival ajal. Fotode analüüsimisel annavad histogramm ja EXIF-andmed konkreetseid vihjeid selle kohta, mida järgmisel korral teisiti proovida.
Harjutused ja projektid
Planeerige igaks nädalaks üks lühike ülesanne ning tehke sellest 10–20 fotot. Nii saate võrrelda võtteid, mitte loota üksikule õnnestunud kaadrile. Fikseeritud avaga harjutus aitab uurida, kuidas sama ava korral muutuvad säriaeg ja ISO eri valguses. Ühe objektiivi väljakutse suunab tähelepanu pildistamiskaugusele, võtteasendile ja kaadrisse valitule.
- Valige üheks jalutuskäiguks kindel ava, näiteks f/5,6, ning pildistage eri valguses; jälgige, kuidas kaamera säriaega ja ISO-d muudab.
- Tehke ühe objektiiviga kümme portreed eri kaugustelt, märkides üles fookuskauguse ja kaamera kauguse; võrrelge, kuidas muutub tausta ja inimese suhe.
- Pildistage sama tänavanurka silmade kõrguselt, põlve kõrguselt ja kõrgemalt; hinnake, kuidas võtteasend muudab esiplaani ning joonte kulgu.
- Valige üks valgusallikas, näiteks aknavalgus, ning tehke hommikul ja pilves pärastlõunal samast objektist kaadrid; võrrelge varjude suunda ja tugevust.
- Uurige ühe tunnustatud fotograafi kolme pilti ning visandage igaühe kompositsioon; märkige peamine pilgupüüdja, valguse suund ja heledate toonide paiknemine.
- Võrrelge maalikunstniku natüürmorti enda fotoga, jälgides tumedate ja heledate toonide jaotust; tehke uus kaader sama tasakaalu teadlikult katsetades.
Hoidke iga ülesande kaadrid ühes kaustas ning lisage lühike märge kasutatud võtteasendi, valguse ja valikute kohta. Kuu lõpus valige igast harjutusest üks õnnestunud ja üks ebaõnnestunud pilt ning kirjutage, milline konkreetne otsus tulemust kõige rohkem mõjutas.
Fotograafia kursus ja iseõppimine
Kursus ja iseõppimine erinevad eelkõige selle poolest, kui palju on õpiteel ette antud struktuuri ning välist tagasisidet. Fotoloome on sõltumatu eestikeelne fotograafia ja stuudiotöö juhend, mille abil saab iseseisvalt teemasid õppida ja praktilisi katseid kavandada.
| Kriteerium | Kursus | Iseõppimine |
|---|---|---|
| Struktuur | Õpetaja jagab teemad järjestatud tundideks ja ülesanneteks. | Õppija koostab ise kava, näiteks ühe teema nädalas ja ühe pildistamisülesande. |
| Tagasiside | Juhendaja saab töödes märgata korduvat võtte- või kadreerimisprobleemi. | Võrdlus toimub oma varasemate fotode ja valitud näidistöödega. |
| Tempo | Tunni- ja tähtajagraafik seab harjutustele kindla rütmi. | Teema juurde võib jääda mitmeks päevaks või liikuda kiiremini edasi. |
| Paindlikkus | Õppeaeg ja ülesannete valik sõltuvad kursuse kavast. | Harjutuse saab kohandada olemasoleva kaamera, objektiivi ja vaba ajaga. |
| Enesedistsipliin | Kohtumised aitavad hoida kokkulepitud õpperütmi. | Õppija peab ise määrama pildistamisaja ja tööde ülevaatamise päeva. |
Juhendatud õpitee sobib algajale, kes vajab korrapärast kava, õpetaja hinnangut ja võimalust küsimusi kohe täpsustada. Iseseisev katsetamine sobib paremini inimesele, kes suudab seada endale nädalase eesmärgi, pidada tööde kohta märkmeid ning proovida eri kaamera seadistamist ilma kindla tunniplaanita.
Piltide analüüs ja töötlemine
Vaadake iga valitud pildi juures esmalt histogrammi, mis näitab toonide jaotumist tumedast heledani. Kui graafik koondub tugevalt vasakule, on kaadris palju tumedaid alasid; paremale koondumine viitab heledatele toonidele. Histogramm ei ütle üksi, kas foto on õnnestunud: öine stseen võibki sisaldada palju tumedat ning heledal lumisel pildil on loomulikult rohkem heledaid toone. Hinnake graafikut koos pildi sisuga ja otsige korduvaid mustreid mitmest võttest.
EXIF-andmed talletavad iga pildi kohta muu hulgas ava, säriaja, ISO ja fookuskauguse. Võrrelge näiteks kolme udust fotot: kui neil kordub pikk säriaeg, võib probleem olla võtteolukorras valitud seadetes; kui teravus asub soovitud kohast mujal, vaadake üle fookuse valik. Kui sarnase valgusega kaadrites on müra korduvalt häiriv, kontrollige nende ISO-väärtusi ja otsustage, kas järgmine kord sobib teine seadistus või rohkem valgust.
Koostage kord kuus väike ülevaade, kus kõrvutate viit õnnestunud ja viit ebaõnnestunud pilti. Kirjutage igaühe juurde üks tõend EXIF-ist või histogrammist ning üks muudatus, mida järgmisel sarnasel võttel proovite. Hoidke algfailid alles ja töötlege neist koopiaid: nii saate muudatused hiljem uuesti läbi mõelda, ilma et algne pilditeave kaoks. Kõige praktilisem on valida korraga üks korduv probleem, teha selle kohta uus harjutus ja hinnata tulemust samade andmete abil.