Välk ja pidev valgus
Stuudiovalgustuses valitakse valgusallikas selle järgi, kas pildistatakse fotosid, filmitakse või soovitakse valgust õppimise ajal pidevalt näha. Stuudiovälk annab lühikese sähvatuse, LED-valgusti valgustab võttepaika katkematult. Päevavalgusega tasakaalustatud valgusallikate värvustemperatuur on tavaliselt ligikaudu 5600 K, kuid nende tööpõhimõte ja võimsuse juhtimine on erinevad. Algaja jaoks on oluline ka see, kas valguse suunda ja varje saab enne võtet vaadelda. Järgnevalt on võrreldud peamisi omadusi, mis aitavad valida sobiva lahenduse foto- või videovõtteks.
Stuudiovälk
Stuudiovälk valgustab objekti lühikese sähvatusega, mitte kogu võtte vältel põleva valgusega. Sähvatuse kestus on sageli ligikaudu 1/1000 sekundit või lühem, kuigi täpne kestus sõltub välgust ja valitud võimsusest. Kui välgu sähvatus on ruumi üldvalgusest märksa tugevam, võib see kiire liikumise fotol teravalt jäädvustada: näiteks hüppel oleva inimese või õhku visatud eseme. Tulemus sõltub ka säriajast, välgu kestusest ja sellest, kui palju olemasolev valgus pilti mõjutab.
Välgu võimsust märgitakse vattsekundites ehk Ws. See näitab välgu energiat, kuid eri mudelite arvud ei anna üksinda täielikku võrdlust: valguspea, reflektor ja modifikaator mõjutavad, kui palju valgust objektini jõuab. Välklambi võimsuse reguleerimine aitab säritust muuta ning hoida valgusallika ja pildistatava asukohta samana.
Paljudel stuudiovälkudel on modelleerimislamp, mis põleb enne sähvatust. Selle abil saab hinnata valguse suunda ja varjude asetust, kuid see ei näita täpselt sähvatuse heledust ega asenda välguga tehtud proovivõtet. Stuudiovälgu kasutamine sobib eriti hästi olukorda, kus soovitakse foto jaoks tugevat, lühikest valgusimpulssi ja liikumise külmutamist.
LED-valgustid
LED-valgusti annab pidevat valgust: mõju on võtte ajal silmaga nähtav ning muutub kohe, kui valgusti suunda, heledust või kaugust muuta. See teeb valguse jälgimise lihtsaks, sest varjude asendit saab hinnata enne pildistamist või filmimist. Pidev valgus fotograafias võimaldab kaamera säritust ja valguse tugevust koos seadistada, ilma et iga kaader nõuaks välgusähvatust.
Päevavalgusega tasakaalustatud LED-valgusti värvustemperatuur on tavaliselt ligikaudu 5600 K. Mõnel valgustil saab valida soojema või külmema tooni, teistel on värvustemperatuur fikseeritud. Erineva värvusega ruumivalguse ja LED-i segamisel võivad pildi eri osad jääda eri tooniga, seega on kasulik kontrollida valgusallikate seadeid ja kaamera valge tasakaalu.
LED-valgustid fotograafias sobivad nii fotodele kui ka videole, sest valgus püsib kaadri ajal sees. Video puhul saab näha valguse mõju kogu salvestuse vältel ning muuta seadistust võtte ajal. Valgusti võimsust esitatakse sageli elektrilise sisendvõimsusena vattides, kuid see ei ole otse võrreldav välgu vattsekunditega: üks kirjeldab pidevat tarbimist, teine lühikese sähvatuse energiat. Seetõttu tasub valgusallika valimisel arvestada ka selle tegeliku valgusväljundi ja kasutatava hajutiga.
Võrdlus: kumb millal
Stuudiovälgu ja pideva LED-valguse erinevus ei piirdu valguse nägemisega: võimsuse ühikud, võtte rütm ning sobiv kasutusala on samuti erinevad. Tabel aitab hinnata, kumb lahendus sobib konkreetse töövooga paremini.
| Omadus | Stuudiovälk | Pidev LED-valgus |
|---|---|---|
| Võimsuse käsitlus | Võimsus märgitakse tavaliselt vattsekundites (Ws); valgust väljastatakse sähvatuse ajal. | Elektrilist sisendvõimsust märgitakse sageli vattides (W); valgus põleb pidevalt. W ja Ws ei ole samaväärsed ühikud. |
| Värvustemperatuur | Päevavalgusega tasakaalustatud välgu värvustemperatuur on ligikaudu 5600 K. | Päevavalgusega tasakaalustatud LED-i värvustemperatuur on ligikaudu 5600 K; mudelist sõltuvalt võib see olla muudetav. |
| Modelleerimislamp | Modelleerimislamp aitab enne sähvatust hinnata valguse suunda ja varju, kuid ei näita sähvatuse tegelikku heledust. | Valgus on pidevalt nähtav, nii et selle suunda ja varje saab vaadelda otse võtte ajal. |
| Kuumus | Sähvatuse kestel on valguslöögi mõju lühike; korpus ja modelleerimislamp võivad siiski soojeneda. | LED tekitab pideva töötamise ajal soojust, kuid valgusallikas ise kuumeneb üldjuhul vähem kui traditsiooniline hõõg- või halogeenvalgusti. |
| Liikumise külmutamine | Lühike sähvatus, sageli ligikaudu 1/1000 sekundit või vähem, võib sobivates tingimustes liikumise külmutada. | Liikumise teravus sõltub säriajast ja valgustugevusest; pidev valgus ei külmuta liikumist sähvatusega. |
| Üldine hinnaklass | Saadaval on nii algtaseme komplekte kui ka professionaalseid süsteeme; lisaseadmed võivad kogukulu suurendada. | Valikus on lihtsaid algtaseme valgusteid ja võimsaid professionaalseid mudeleid; suure väljundiga komplekt võib olla kallim. |
| Algajale sobivus | Võimaldab õppida välgu võimsuse ja särituse juhtimist, kuid mõju tuleb enamasti proovivõttega kontrollida. | Valguse muutus on silmaga kohe nähtav, mistõttu on suunda ja varje lihtne õppimise ajal jälgida. |
| Videovõte | Üks sähvatus ei valgusta tavalist videosalvestust pidevalt. | Sobib video filmimiseks, sest valgustab kaadrit kogu salvestuse vältel. |
Valik sõltub eelkõige sellest, kas tähtsam on foto säritamiseks vajalik lühike valgusimpulss või pidevalt nähtav valgustus. Fotode tegemiseks sobib eeskätt välk, eriti kui eesmärk on liikumist külmutada; video filmimiseks ja valguse õppimiseks on praktilisem LED.
Valguse muundurid
Valguse muundurid muudavad stuudiovälgu või muu valgusallika kuju, levikut ja mõju varjudele. Sobiva valikuga saab valgust hajutada, peegeldada või suunata kitsamale alale, ilma et valgusallikat ennast vahetaks. Pehmust mõjutab eelkõige see, kui suur on valguspind pildistatava suhtes: suurem pind annab üldjuhul pehmema üleminekuga varjud. Sama muunduri lähemale toomine muudab selle objekti vaates näiliselt suuremaks. Stuudiovalgustuse kujundamisel tasub arvestada ka silmade peegeldustega, sest nende kuju annab portreefotole äratuntava ilme.
Softbox ja oktabox
Softbox suunab valguse läbi hajutava esipaneeli, mis muudab valgustatud pinna suureks ja aitab muuta varjud pehmemaks. Kaheksanurkne oktabox töötab samal põhimõttel, kuid selle valguspind on ümarama kujuga. Kui softboxi esipind on ristkülikukujuline, jääb valgus silmadesse ristkülikuna; oktabox tekitab enamasti ümarama silmapeegelduse ehk catchlight’i. Peegeldus võib portreel jääda nähtavaks ka siis, kui üldine valgus on pehme.
Pehmuse määramisel loeb valguspinna näiv suurus, mitte üksnes muunduri nimimõõt. Suurem softbox katab pildistatava vaates suurema nurga ja loob tavaliselt sujuvama ülemineku valgustatud ning varjus olevate näojoonte vahel. Sama valgusallika lähemale toomisel paistab selle pind objektile suurem, mistõttu muutuvad varjud pehmemaks. Väike softbox kaugemal annab seevastu suhteliselt väikese valgusallika ilme ning varjupiirid jäävad selgemad.
Softboxi valgus levib üldiselt esipaneeli suunas, kuid külgedele pääseb seda vähem kui vihmavarju puhul. See annab valgusele suhteliselt hea suunatavuse ja aitab hoida tausta või kõrvalasuva pinna liigse valgustamise eest. Sügavam softbox ja mustad külgpaneelid piiravad külglevikut veelgi. Näo lähedal kasutatuna annab suur softbox pehme valguse portreefotol, samal ajal kui väiksem või kaugemal paiknev mudel toob nahatekstuuri ja näojoonte varjud jõulisemalt esile.
Oktabox sobib eriti hästi portree- ja ilufotole, kui soovitakse pehmet valgust ning silmades ümarat peegeldust. Ristkülikukujuline softbox on praktiline siis, kui soovitakse aknavalgust meenutavat peegeldust või pikemat valgusserva. Mõlema puhul määravad tulemuse valguspinna suurus objekti suhtes, kaugus ja paneeli kuju.
Vihmavari ja reflektor
Läbikumav vihmavari paikneb valgusallika ja pildistatava vahel: valgus läbib selle hajutava kanga ning levib laialt ruumi. Valgust on lihtne katta suuremale alale, kuid seda on raskem täpselt piirata. Lähedal kasutades võib vihmavari anda pehme valguse ja leebemad varjud; valguse külglevik võib samal ajal heledamaks muuta tausta või muid lähedasi pindu. See sobib näiteks portreedele, kus kiire ja lai valguse jaotus on olulisem kui väga täpne kontroll.
Peegeldav vihmavari suunatakse valgusallika poole: valgus põrkub selle sisepinnalt tagasi objekti suunas. Valge sisepind annab tavaliselt pehmema ja vähem kontrastse tulemuse kui hõbedane, mille peegeldus on jõulisem ja varjud selgemad. Mõlemad levitavad valgust laialt, seega ei ole nende suunatavus enamasti softboxiga võrreldav. Peegeldava vihmavarju kasutamisel aitab valguse levikut piirata vihmavarju lähemale paigutamine või valguse suunamine nii, et pind ei valgustaks otse kõrvalolevat tausta.
Reflektor ei tekita ise valgust, vaid põrgatab põhivalgust varjualasse tagasi. Valge reflektor annab neutraalse ja pehme täite, hõbedane tugevama peegelduse; kuldne pind lisab peegeldusele sooja tooni. Näo varjupoole lähedal hoitud reflektor vähendab kontrasti ning avab näiteks silmaaluseid varje, kuid liiga lähedal paiknev hele pind võib varjud peaaegu täielikult täita. Vihmavari sobib laia valguse loomiseks, reflektor aga olemasolevate varjude leevendamiseks ja kontrasti mõõdukaks vähendamiseks.
Beauty dish ja kärgvõre
Beauty dish ehk ilureflektor suunab valguse keskse deflektori kaudu kausi peegeldavalt sisepinnalt välja. Selle valgus on selgemalt suunatud ja kontrastsem kui suure softboxi oma: näojoonte varjud jäävad nähtavaks, kuid valguse üleminek pole tavaliselt nii järsk kui väikesel paljal valgusallikal. Beauty dish sobib portree- ja ilufotole, kui soovitakse esile tuua põsesarnu ning näo reljeefi. Ümmargune esipind annab silmadesse enamasti ümara catchlight’i; keskse deflektori peegeldus võib selle keskele tekitada väiksema tumedama ala.
Kärgvõre kinnitatakse muunduri ette ja see kitsendab selgelt valgusvihku, suunates valguse kitsamale alale. Võre ei muuda muunduri valgustatud pinda ennast suuremaks ega väiksemaks, kuid piirab külgedele levivat valgust. Nii saab hoida valguse näol või muul valitud pinnal ning vähendada selle langemist taustale. Kärgvõre sobib beauty dish’i või softboxi külge siis, kui soovitakse nende valguse kuju säilitada, kuid levikut paremini piirata. Võre võib silmapeegelduses paista peene mustrina, kui selle ruudustik peegeldub teravalt.
Muundurite erinevus on kokku võetud tabelis; valguse tegelik tulemus sõltub ka selle kaugusest ja pildistatava asetusest.
| Muundur | Valguse kvaliteet | Tüüpiline kasutus |
|---|---|---|
| Softbox | Pehme, ristkülikukujulise pinnaga, mõõdukalt suunatud | Portree, tootefoto ja aknavalgust meenutav peegeldus silmades |
| Oktabox | Pehme, ümarama valguspinna ja levikuga | Portree, kui soovitakse silmades ümarat peegeldust |
| Läbikumav vihmavari | Lai, hajutatud ja vähese suunatavusega | Suurema ala või kiirelt valgustatava portreeala katmine |
| Beauty dish | Suhteliselt suunatud, kontrastne ja näojooni esile toov | Ilupilt ja vormitud portreevalgus; catchlight on üldiselt ümar |
| Kärgvõre | Kitsama levikuga, suunatud valgus | Valguse hoidmine valitud alal ja külgleviku piiramine |
Pehmema ja laiemalt leviva valguse jaoks vali suur softbox või vihmavari, varjude täitmiseks reflektor ning täpsemalt piiritletud valguse jaoks beauty dish koos kärgvõrega.
Kaugus, ruutseadus ja suhe
Stuudiovalgustuse seadistamisel mõjutavad tulemust nii valgusti kaugus kui ka võtme- ja täitevalguse omavaheline suhe. Kauguse muutmine muudab valguse tugevust kiiresti, isegi kui välklambi võimsus jääb samaks. Mõõdetud valgussuhe aitab ennustada, kui heledad on näo valgustatud ja varjupool. Fotostuudios saab neid erinevusi juhtida välgu võimsuse või valgusti asukoha muutmisega. Käsivalgusmõõtur ja proovivõte aitavad hinnata, kas valitud seadistus vastab soovitud kontrastile.
Pöördruutseadus
Pöördruutseadus kirjeldab seost valgusallika kauguse ja objekti pinnale jõudva valgustugevuse vahel: valgustugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga. Lihtsustatud valemina kirjutatakse E ∝ 1/d², kus E tähistab valgustatust ja d kaugust valgusallikast. Seadus kehtib punktallika mudelis; stuudios võib tulemust muuta suur valgusallikas, peegeldused seintelt ja valguse suunamine.
Näiteks kui välklamp asub objektist ühe meetri kaugusel ja seejärel viiakse kahe meetri kaugusele, siis kauguse kahekordistamisel langeb valgustugevus neljandikuni ehk kahe astme võrra. Kui esialgne mõõdetud säritus on f/8, annaks sama välguvõimsusega uus asukoht ideaalses punktallika näites ligikaudu f/4. Algse särituse taastamiseks tuleb valgust juurde saada, näiteks välgu võimsust suurendada või ava kahe astme võrra avada.
Kauguse muutmine mõjutab ka seda, kui kiiresti valgus objekti ja tausta vahel nõrgeneb. Lähedal olev valgusallikas tekitab sama väikese asukohamuutuse korral suurema heleduse erinevuse lähedase ja kaugema pinna vahel kui kaugemal asuv allikas. Seepärast võib näo säritus jääda sobivaks, kuid taust muutuda tumedamaks, kui valgusti asetatakse modellile lähemale ja selle väljundit vähendatakse. Suure valgusallika lähedal ei ole punktallika eeldus alati täpne, mistõttu mõõda tegelikku tulemust võtteasendis.
Võtte- ja täitevalguse suhe
Võttevalgus ehk põhivalgus määrab põhilise suuna ja kujundab näo heledama poole; täitevalgus lisab valgust varjudesse. Nende suhe väljendab mõõdetud valgustugevuste erinevust. Kui võtme- ja täitevalguse panuste suhe on 2:1, tähendab see ühe astme erinevust. Suhe 4:1 tähendab kahe astme erinevust. Suurem suhe jätab varjud tumedamaks ning muudab pildi kontrastsemaks; väiksem suhe täidab varjud heledamaks.
Suhet saab hinnata välgu käsivalgusmõõturiga, mõõtes mõlemat allikat eraldi samas punktis ja sama ISO-seadistusega. Lülita esmalt sisse ainult võttevalgus, mõõda välk ja märgi näit üles; seejärel korda mõõtmist ainult täitevalgusega. Näiteks kui võttevalguse näit on f/8 ja täitevalguse näit f/5,6, on nende erinevus üks aste ehk suhe 2:1. Kui täitevalguse näit on f/4, on vahe kaks astet ehk suhe 4:1. Mõõtmise suund ja asukoht peavad jääma samaks, muidu ei ole näidud otseselt võrreldavad.
Väiksema kontrasti jaoks tõsta täitevalguse võimsust või too see objektile lähemale; suurema kontrasti jaoks vähenda täitevalgust või vii see kaugemale. Võttevalguse muutmine mõjutab samuti suhet, kuid muudab ühtlasi põhivalgustatust, mistõttu võib pärast seda olla vaja kogu säritus uuesti paika seada. Kauguse muutmisel arvesta pöördruutseadusega: kui valgusti kaugus kahekordistub, langeb selle valgustugevus neljandikuni ehk kahe astme võrra.
Portreefotol sobib väiksem suhe pehmemaks ja ühtlasemaks tulemuseks, suurem suhe aga selgemate varjude ning dramaatilisema ilme jaoks. Soovitud kontrasti ei määra üks universaalne arv: vali suhe pildi meeleolu ja näo kujundamise järgi ning kontrolli, kas varjudes säilib vajalik detail.
Mõõtmine ja kontrolltõmmis
Välgu käsivalgusmõõtur näitab, millist ava on vaja mõõdetud välgu korral valitud ISO juures. Sisesta mõõturisse kaamera ISO, vali välgu mõõtmise režiim ning käivita välk mõõturi nupu või raadiosaatja abil. Mõõda võtteasendis, et näit vastaks valgusele, mis jõuab objektini.
- Sea mõõturile kaamera ISO ja vali välgu mõõtmise režiim; sünkroonitud katik peab jääma kaamera välgusünkrooni piiridesse, et säritus oleks ühtlane.
- Aseta mõõtur objekti näo juurde, hoia mõõtekera kaamera suunas ning käivita võttevalgus; loe mõõturilt välgu pakutud ava.
- Kontrolli allikaid eraldi: lülita täitevalgus välja, mõõda võttevalgus, seejärel lülita võttevalgus välja ja mõõda täitevalgus samast kohast.
- Võrdle mõõdetud avasid: f/8 ja f/5,6 erinevad ühe astme võrra, f/8 ja f/4 aga kaks astet; vali nende põhjal soovitud suhe.
- Sea kaamera ava mõõdetud väärtusele ja tee proovivõte; vaata histogrammi ning korrigeeri säritust ava või välgu võimsuse muutmisega.
Histogramm aitab hinnata üldist säritust: paremale kuhjunud toonid viitavad heledamale pildile, vasakule kuhjunud toonid tumedamale. See ei näita üksinda võtme- ja täitevalguse suhet, sest sama histogramm võib tekkida eri valgusskeemidega. Soovitud kontrasti jaoks vali mõõdetud suhe, vaata proovivõttel varjude ja heledate alade detaili ning muuda vajaduse korral täitevalguse võimsust või kaugust.
Lihtsad valgusskeemid
Lihtne stuudiovalgustus algab valgusallika, modelli ja tausta teadlikust paigutusest. Valgusskeemi muutes saad mõjutada, kuhu langevad varjud, kui suur on näo heledate ja tumedate poolte erinevus ning kui selgelt eristub inimene taustast. Alusta ühe valgusallikaga, et näha selle mõju, ja lisa järgmine alles siis, kui pildis on konkreetne vajadus. Nii püsib valgusskeem fotostuudios arusaadav ning iga valgusallika ülesanne on kontrollitav.
Üks valgusti ja helkur
Aseta valgusallikas modelli kõrvale umbes 45-kraadise nurga alla kaamera suuna suhtes ning tõsta see veidi silmade kõrgusest ülespoole. Suuna valgus näo poole nii, et see valgustaks üht näopoolt ja jätaks teisele poole pehme varju. Kui valgusti on otse kaamera taga, muutuvad näo varjud lamedaks; külgsuunaline paigutus toob esile põsesarna ja näokuju.
Paiguta helkur modelli vastasküljele, varju poole, ning keera selle pind valgusallika suunas. Helkur ei tekita ise uut valgust, vaid suunab osa võtmevalgusest näole tagasi. Lähemale toodud helkur helendab varju rohkem ja vähendab kontrasti; kaugemale viidud helkur jätab varjupoole tumedamaks ning näo ruumilisemaks. Valge helkur annab tavaliselt tagasi pehmema ja nõrgema täite kui hõbedane pind.
Portree üldmulje sõltub sellest, kui palju detaili varjupoolele jääb. Helkuriga saad silmade ja põse varjud avada, säilitades samal ajal valguse suuna. Kui soovid dramaatilisemat portreed, jäta helkur kaugemale või pööra seda nii, et tagasipeegeldus oleks nõrgem. Kontrolli tulemust kaamera ekraanilt: näo varjupool peab olema loetav, kuid mitte võtmevalgusega sama hele.
Kaks valgustit ja taustavalgus
Paiguta võtmevalgus modelli ette küljele, umbes 45-kraadise nurga alla kaamera telje suhtes, ning veidi silmade kõrgusest ülespoole. See määrab näo põhisuuna ja tekitab nina ning põsesarna alla varjud. Hoia valgusti asukoht paigal, kui hindad täitevalguse mõju; muidu muutuvad korraga nii varjud kui ka näo heledus.
Aseta täitevalgus võtmevalguse vastasküljele ja suuna see varjupoolele. Selle võimsus peaks olema võtmevalgusest väiksem, et varjud heleneksid, kuid ei kaoks täielikult. Kui täitevalgus on liiga tugev, muutub portree tasaseks ja võtmevalguse suund nõrgemini tajutavaks. Helkur võib täita sama ülesannet ilma teise valgustita: selle mõju sõltub kaugusest ja sellest, kui palju võtmevalgust ta tagasi näole suunab.
Taustavalguse ülesanne on valgustada tausta, mitte modelli nägu. Suuna see taustale ning paiguta nii, et valguslaik jääks soovitud kohta ega paistaks kaamerasse. Ühtlaselt heledam taust aitab modelli taustast eraldada; küljele või taha jääv valguslaik võib lisada ruumitunnet. Kontrolli kaadrist, et valgus ei tekitaks taustale soovimatut heledat ala ega kanduks üle õlale.
Kui võtme- ja täitevalgus on mõlemad eraldi valgustid ning taustale lisandub kolmas valgusti, on kasutusel kokku kolm valgusallikat. Kahe valgustiga variandis võib teine valgusti olla taustavalgus ning varjupoole täitmise teeb helkur. Nende lahenduste erinevus on pildis selge: eraldi täitevalgus kontrollib näo varju, eraldi taustavalgus aga tausta heledust ja modelli eraldumist.
Kolme valgusti skeem
Kolme valgusallikaga skeemis on igal valgustil kindel ülesanne: võtmevalgus kujundab näo, täitevalgus juhib varjude tugevust ja taustavalgus aitab modelli taustast eristada. Paiguta need ükshaaval ning vaata iga lisamise järel, milline muutus pildis tekkis.
- Võtmevalgus: aseta see modelli ette küljele umbes 45-kraadise nurga alla ja veidi silmade kõrgusest ülespoole; nii tekivad näole suunatud varjud.
- Täitevalgus: paiguta see võtmevalguse vastasküljele, suuna näo varjupoolele ja hoia nõrgemana, et varjud heleneksid, kuid näo ruumilisus säiliks.
- Taustavalgus: suuna valgusallikas taustale, mitte otse modelli poole; sellega saad juhtida tausta heledust ja luua heledama eraldusriba.
- Tugevuste tasakaal: vähenda täitevalguse võimsust, kui nägu muutub liiga ühtlaselt heledaks; suurenda seda ettevaatlikult, kui varjupoole detail kaob.
- Kaadri kontroll: vaata, kas taust on soovitud ulatuses valgustatud ja kas selle hele laik ei lange näole, juustele ega õlale.
Reguleeri esmalt võtmevalgust, seejärel täitevalgust ja lõpuks taustavalgust. Nii saad eristada, kas varju muutis näo põhivalgus või täitevalguse lisamine, ning tausta heledus ei lähe kogemata näo säritusega segamini. Alusta ühe valgusallika ja helkuriga, lisa seejärel täitevalgus ning lõpuks taustavalgus.