Peegelkaamera ja peeglita kaamera
Fotokaamera valimisel tasub esmalt mõista, kuidas peegelkaamera ja peeglita kaamera pildiotsija ning teravustamine töötavad. DSLR ehk digitaalne üheobjektiiviline peegelkaamera kasutab üles pöörduvat peeglit, peeglita mudel kuvab aga sensorilt tuleva pildi elektrooniliselt. See erinevus mõjutab pildistamist, sarivõtet ja aku kestvust, kuid ei määra üksi lõpptulemuse kvaliteeti. Korpus, objektiivid ja kasutusviis moodustavad koos terviku. Algajale sobiv valik sõltub sellest, milline töövoog tundub kõige loomulikum ja milliseid objektiive on süsteemi jaoks saada.
Optiline ja elektrooniline pildiotsija
DSLR-i optilises pildiotsijas liigub valgus objektiivist üles pöörduvale peeglile, sealt läbi prisma ja pildiotsijasse. Vaadates näete stseeni otse läbi objektiivi, mitte ekraanile kuvatud sensoripilti. Peeglita fotokaameras suunatakse valgus sensorile ning selle pilt kuvatakse elektroonilises pildiotsijas või tagumisel ekraanil. Elektrooniline vaade võib näidata särituse ja valge tasakaalu mõju juba enne päästikule vajutamist; optiline vaade näitab stseeni loomulikus valguses.
Järgmine võrdlus koondab peamised erinevused. Autofookuse ja sarivõtte tegelik võimekus sõltub konkreetsest kaamerast ning objektiivist.
| Omadus | DSLR | Peeglita kaamera |
|---|---|---|
| Pildiotsija | Peegel ja prisma suunavad objektiivi kujutise optilisse pildiotsijasse. | Sensoripilt kuvatakse elektroonilises pildiotsijas või ekraanil. |
| Autofookus | Pildiotsijaga pildistades kasutab tavaliselt eraldi faasituvastusega teravustamismoodulit. | Teravustab sensorilt; paljud mudelid võimaldavad jälgida nägu, silma või liikuvat objekti. |
| Sarivõte | Peegli liikumine seab mehhaanilisele sarivõttele piiranguid. | Elektrooniline katik võib võimaldada kiiret sarivõtet, kuid tulemus sõltub sensorist ja mudelist. |
| Aku | Optilise pildiotsijaga pildistades kestab tavaliselt laadimisega kauem. | Elektrooniline pildiotsija või ekraan vajab pildistamise ajal pidevalt voolu. |
| Korpus ja objektiivid | Peeglikamber teeb korpuse pikemaks; DSLR-süsteemidel on lai valik olemasolevaid objektiive. | Peeglikambri puudumine võimaldab lühemat korpust; arendus keskendub peeglita bajonettidele. |
Optiline pildiotsija sobib neile, kes eelistavad vahetut vaadet, elektrooniline aga neile, kes tahavad näha särituse muutust pildiotsijas. Pildiotsija valik mõjutab eelkõige pildistamise kogemust, mitte automaatselt foto kvaliteeti.
Teravustamine ja kiirus
DSLR-i optilise pildiotsijaga pildistades mõõdab teravustamist tavaliselt eraldi faasituvastusega moodul, kuhu valgus jõuab peeglikonstruktsiooni kaudu. See meetod saab liikuva objekti kauguse muutusele kiiresti reageerida, kuid kaamera peab objektiivi ja teravustamismooduli omavahel täpselt kalibreerima. Ekraani kaudu pildistades kasutab DSLR sensoripõhist teravustamist ning käitumine võib pildiotsijaga teravustamisest erineda.
Peeglita kaameras mõõdetakse teravustamist otse sensoril. Mudelist sõltuvalt kasutatakse faasituvastust, kontrastituvastust või nende kombinatsiooni; uuemad süsteemid võivad jälgida silma, nägu, looma või sõidukit. Jälgimine aitab näiteks liikuvat last või sportlast kaadris hoida, kuid vähese valguse, takistuste ja kiiresti muutuva liikumise korral ei taga ükski süsteem iga kaadri teravust. Autofookuse kiirust ja täpsust mõjutavad ka objektiivi mootor ning kaamera seadistused.
Sarivõtte puhul sõltub kiirus sensorist, katikust, puhvrist ja teravustamise seadistusest. Peegelkaameras peab peegel iga kaadri jaoks üles liikuma ja tagasi langema, peeglita kaamera võib kasutada elektroonilist katikut ning peegli liikumist pole vaja. Elektroonilise katikuga võib kiiresti liikuv objekt siiski kaadris viltu jääda, kui sensor loeb pilti aeglaselt; seepärast ei tähenda suurem kaadrite arv alati paremat tulemust.
Pildiotsija mõjutab olukorra jälgimist: optiline vaade näitab stseeni otse, elektrooniline vaade aga sensoripilti ja võib tuua esile särituse muutuse. Liikuva objekti pildistamisel on tähtsam kontrollida konkreetse kaamera jälgimisrežiime ja sarivõtte toimimist kui lähtuda üksnes kaameratüübist.
Aku ja suurus
Peeglita korpus on üldjuhul lühem, sest selles puuduvad peegel ja nende liikumiseks vajalik peeglikamber. DSLR-i korpuse ehitus peab mahutama peegli ning optilise pildiotsija prisma, mis lisab kaamera sügavust. Väiksem korpus ei tähenda siiski alati väiksemat komplekti: suure ava või pika fookuskaugusega objektiiv võib olla mahukas mõlema kaameratüübi ees.
DSLR kestab optilise pildiotsijaga pildistades tavaliselt ühe laadimisega kauem, sest pildi nägemiseks ei pea toiteks kasutama ekraani ega elektroonilist pildiotsijat. Peeglita kaamera kuvab sensoripilti pidevalt ekraanile või elektroonilisse pildiotsijasse ning see tarbib energiat. Kestvust muudavad ka videovõte, Wi-Fi, külm ilm, piltide ülevaatamine ja aku seisukord; varuakut tasub kaaluda pika pildistamispäeva puhul.
Objektiivide valikut hinnates vaadake kogu süsteemi, mitte ainult korpust. DSLR-idele leidub rohkelt varasema bajonetiga objektiive, sealhulgas järelturul, samal ajal on tootjate objektiivide arenduse fookus liikunud peeglita bajonettidele. Adapteriga saab mõne DSLR-objektiivi peeglita korpusele kinnitada, kuid teravustamise kiirus ja funktsioonide tugi sõltuvad objektiivi, adapteri ning kaamera kombinatsioonist.
Algajale on praktiline valida korpus, mille juhtimine ja pildiotsija tunduvad mugavad, ning kontrollida enne ostu, kas sobivaid objektiive leidub soovitud kasutuseks. Kui väike komplekt ja sensoripildi eelvaade on tähtsad, kaaluge peeglita kaamerat; optilise vaate ja pikema aku kestvuse eelistamisel võib sobida DSLR.
Sensori suurus ja kärpetegur
Sensori formaat mõjutab seda, kui lai vaade objektiiviga kaadrisse jääb, milline on teravussügavus ja kui palju valgust sensor kokku püüab. Kärpetegur võrdleb väiksema sensori vaatenurka 35 mm täiskaadri vaatenurgaga. See ei muuda objektiivi füüsilist fookuskaugust, vaid üksnes kaadrisse jäävat vaatenurka ehk kadreeringut. Fotokaamera sensori suuruse valikul tasub mõelda ka sellele, kui suurt ja hinnaklassilt millist kaamerasüsteemi soovite kasutada.
Täiskaader
Täiskaadersensoriga kaamera sensori nimimõõt on 36 × 24 mm ning see vastab mõõtudelt 35 mm filmikaadrile. Näiteks Nikon D850 FX-sensori mõõduks on tootja andmetel 35,9 × 23,9 mm; mudeli tehnilised andmed avaldati 2017. aastal (Nikon, 2017). Ümardatult kasutatakse täiskaadri puhul kärpetegurit 1,0, sest see on võrdlusformaat.
Sama objektiivi kasutades jääb täiskaadriga pildile laiem vaatenurk kui väiksema sensoriga kaameral. Kui kadreering hoida sama ja kasutada samaväärset ava, võimaldab suurem sensor üldjuhul saavutada väiksema teravussügavuse: taust jääb hõlpsamalt pehmeks, mis sobib näiteks portree puhul. Hämaras võib suurem sensor koguda sama säriaja ja ava korral kogu pildi peale rohkem valgust ning anda väiksema müra, kuid tulemust mõjutavad ka sensori põlvkond, pikslite arv ja pilditöötlus.
Suurem sensor ei tähenda automaatselt paremat tulemust igas olukorras. Täiskaaderkaamerad ja neile mõeldud objektiivid on üldiselt suuremad ning kuuluvad sageli kõrgemasse hinnaklassi kui väiksema sensoriga süsteemid. Valik on põhjendatud, kui vajate laia vaatenurka, väikest teravussügavust või hämaras paindlikumat pildistamist ning olete valmis kandma suuremat komplekti.
APS-C
APS-C sensor on täiskaadrist väiksem; tüüpilise mõõduna kasutatakse umbes 23,5 × 15,6 mm. Sony α6000 tehnilistes andmetes on sensor märgitud selle mõõduga ning mudel ilmus 2014. aastal (Sony, 2014). APS-C kärpetegur on tavaliselt umbes 1,5, Canoni APS-C kaameratel ligikaudu 1,6; näiteks EOS 90D tehnilised andmed kinnitavad Canoni 1,6-kordset kärpetegurit (Canon, 2019).
Kärpetegur kitsendab vaatenurka võrreldes sama objektiiviga täiskaadril, kuid objektiivi fookuskaugus ise ei muutu. Näiteks 50 mm objektiiviga APS-C kaameral jääb kaadrisse täiskaadri vaates ligikaudu 75 mm objektiivile vastav ala 1,5-kordse teguri korral. See on praktiline eelis kaugemate objektide kadreerimisel, kuid laia vaate saamiseks võib vaja minna lühema fookuskaugusega objektiivi.
Sama kadreeringu ja ava juures annab APS-C tavaliselt täiskaadrist suurema teravussügavuse. Väiksem sensor võib samades valgustingimustes ja sama väljundpildi suuruse puhul näidata rohkem müra, ent sensorite tehnoloogia ja pilditöötlus mõjutavad võrdlust märgatavalt. APS-C korpused ja sobivad objektiivid on sageli kompaktsemad ning soodsama hinnaklassiga kui täiskaadrisüsteemid. See formaat sobib, kui soovite vahetatavate objektiividega fotokaamerat, mille mõõtmed ja süsteemi kogukulu jäävad tagasihoidlikumaks.
Micro Four Thirds ja muud
Micro Four Thirds sensori mõõt on 17,3 × 13 mm ning selle kärpetegur 2,0; näiteks Panasonic GH5 tehnilised andmed kinnitavad mõlemat näitajat (Panasonic, 2017). Võrreldes täiskaadriga jääb sama objektiivi kasutades kaadrisse kitsam vaatenurk. Kärpetegur ei muuda objektiivi füüsilist fookuskaugust: see muudab ainult kadreeringut. Näiteks 25 mm objektiiv annab sellel formaadil ligikaudu 50 mm täiskaadri vaatenurgaga sarnase kadreeringu.
Väiksema formaadi puhul on sama kadreeringu ja ava korral teravussügavus üldjuhul suurem kui täiskaadril. See võib olla kasulik, kui soovite hoida rohkem stseenist teravana, kuid tugeva taustahägu saavutamine nõuab sobivat objektiivi ja võtteolukorda. Hämaras võib väiksem sensor sama väljundpildi ja säriseadete korral anda rohkem müra kui suurem sensor; tegelikku erinevust mõjutavad samuti sensori põlvkond ja pilditöötlus.
Micro Four Thirdsi üks praktilisi külgi on süsteemi kompaktsus: väiksem sensor võimaldab valmistada väiksemaid korpusi ja objektiive, kuigi konkreetse komplekti mõõtmed sõltuvad valitud optikast. Formaat asub sageli täiskaadrist madalamas hinnaklassis, kuid hinnad sõltuvad mudelist ja objektiividest. Tabel võrdleb kolme levinud formaadi põhiomadusi; mõõtude allikad on tootjate 2014–2019. aasta kaameratehnilised andmed.
| Formaat | Sensor ja kärpetegur | Vaatenurk ja teravussügavus | Hämaramüra | Süsteemi suurus ja hinnaklass |
|---|---|---|---|---|
| Täiskaader | 36 × 24 mm; 1,0 (Nikon D850, Nikon, 2017) | Sama objektiiviga laiem vaatenurk; sama kadreeringu korral väiksem teravussügavus. | Suurem sensor võib sama säriga koguda rohkem valgust; tulemus sõltub sensorist ja töötlusest. | Korpus ja objektiivid on üldiselt suuremad; sageli kõrgem hinnaklass. |
| APS-C | Umbes 23,5 × 15,6 mm; tavaliselt 1,5, Canonil umbes 1,6 (Sony α6000, 2014; Canon EOS 90D, 2019) | Kitsam vaatenurk; sama kadreeringu korral suurem teravussügavus kui täiskaadril. | Müra võib olla täiskaadrist suurem, kuid võrdlus sõltub sensorist ja töötlusest. | Sageli väiksem ja soodsama hinnaklassiga süsteem kui täiskaader. |
| Micro Four Thirds | 17,3 × 13 mm; 2,0 (Panasonic GH5, Panasonic, 2017) | Kitsaim vaatenurk sama objektiiviga; sama kadreeringu korral suurim teravussügavus. | Väiksem sensor võib sama väljundpildi juures hämaras rohkem müra näidata. | Võimaldab kompaktset komplekti; sageli täiskaadrist madalam hinnaklass. |
Kui tähtsad on väike kaasaskantav komplekt ja suur teravussügavus, võib Micro Four Thirds olla sobiv. Kui prioriteediks on hämaras pildistamine või väga väike teravussügavus, tasub võrrelda suurema sensoriga süsteeme, arvestades samal ajal objektiivide mõõtmeid ja hinda.
Mida kaamera juures tegelikult vaadata
Kaamera valikul ei määra tulemust üks tehniline näitaja, vaid see, kui hästi sobivad pildiandmed ja juhtimine sinu tavapärase pildistamisega. Fotokaamera pildikvaliteeti mõjutavad nii faili kasutusotstarve kui ka see, kui palju saad säritust ja kadreeringut hiljem muuta. Videot filmides tasub vaadata eraldusvõimet koos kaadrisageduse ja stabiliseerimisega, mitte eraldi maksimumarvuna. Korpuse mugavus ning sobivad objektiivid on olulised, sest need kujundavad kogu süsteemi kasutamist pikema aja jooksul.
Megapikslid ja dünaamiline ulatus
Megapikslite arv näitab pildi pikslite kogust, kuid ei kirjelda üksi faili detailsust ega lõpptulemuse kvaliteeti. Rohkem piksleid annab suurema kärpimisvaru: kui pildistad laia vaate, saad hiljem kaadri servadest osa eemaldada ja jätta alles väiksema, kuid endiselt piisavalt suure pildi. See võib olla kasulik näiteks siis, kui võtte ajal ei saa objektile lähemale minna. Tavapärase suurusega väljatrüki puhul ei pruugi lisapikslid aga nähtavat eelist anda.
A3 paber mõõdab ISO 216:2007 järgi 297 × 420 mm. Kui väljatrükiks arvestada 300 pikslit tolli kohta, vastab see ligikaudu 3508 × 4961 pikslile ehk 17,4 megapikslile; tegemist on paberimõõdust ja valitud väljundtihedusest arvutatud väärtusega. Seega katab 24 MP pilt A3 väljatrüki ligikaudu 300 dpi juures ning jätab ka mõningase kärpimisruumi. Üle 24 megapiksli muutub eelis selgemaks eeskätt suurte väljatrükkide või tugeva kärpimise korral, mitte automaatselt igas pildistamisolukorras.
Dünaamiline ulatus kirjeldab, kui palju heledate ja tumedate toonide infot saab failis korraga säilitada. Maastikul võib ühes kaadris olla hele taevas ja varjus olev mets; piiratud ulatusega pildil võivad taeva detailid valgeks põleda või varjud mustaks kaduda. Laiem ulatus annab töötlemisel rohkem võimalust taastada heledate pilvede ja tumeda maastiku nüansse. See ei asenda õiget säritust, kuid pakub keerulise valguse korral rohkem järeltöötlusruumi.
Videovõimalused
4K tähistab siin UHD-videopilti mõõtmetega 3840 × 2160 pikslit; selle eraldusvõime määratleb ITU-R BT.2020-2 (2015). Suurem eraldusvõime jätab rohkem detaile ning võimaldab montaažis pilti mõõdukalt kärpida, kuid failid võtavad rohkem salvestusruumi ja nende töötlemine võib vajada võimekamat arvutit. Kui video läheb peamiselt veebi ning kaadrit ei ole vaja hiljem ümber kadreerida, võib madalama eraldusvõimega salvestus olla praktilisem.
Kaadrisagedus näitab, mitu kaadrit salvestatakse sekundis. ITU-R BT.709-6 (2015) loetleb HDTV süsteemi kaadrisagedustena muu hulgas 24, 25, 30, 50 ja 60 kaadrit sekundis. Väiksem sagedus annab tavapärase liikumise edasi rahulikumalt, suurem sobib kiire liikumise sujuvamaks jäädvustamiseks või aegluubis esituse loomiseks, kui montaažis videot aeglustatakse. Vali sagedus selle järgi, kuidas materjali näidatakse: vestlusvideo ja rahulikud võtted ei vaja tingimata sama seadistust kui sport või liikuv tegevus.
Stabiliseerimine aitab vähendada käest filmides kaamera värisemisest tekkivat liikumist. Objektiivi stabilisaator mõjutab optilist pilti juba salvestamisel, elektrooniline stabiliseerimine võib aga pilti tarkvaraliselt korrigeerida ja seetõttu kaadrit veidi kärpida. Süsteemide toime sõltub kaamerast, objektiivist ja võttest, mistõttu tasub proovida just endale olulist kasutusviisi, mitte lähtuda ainult funktsiooni nimest. Kõndides filmitud reisikaadrid, käsitsi salvestatud intervjuu ja statiivilt tehtud võte seavad stabiliseerimisele erinevad nõudmised.
Videot valides vaata eraldusvõimet, kaadrisagedust ja stabiliseerimist koos. Kui salvestad kiiresti liikuvat tegevust, on sobiva kaadrisageduse valik tähtis; kui filmid käest kõndides, võib stabiliseerimine olla olulisem kui suurim eraldusvõime. Veebivideo jaoks tasub mõelda ka sellele, kas saad suuri faile mugavalt üle kanda ja töödelda.
Ergonoomika ja süsteem
Kaamera peab käes kindlalt püsima ning põhinupud olema leitavad ilma, et pilk peaks pidevalt pildiotsijalt või ekraanilt eemalduma. Kontrolli, kas päästik, särikettaid ja sageli kasutatavad juhtnupud sobivad sinu käe suuruse ning pildistamisviisiga. Proovi hoida kaamerat nii horisontaalselt kui ka püstkaadris ning vaata, kas aku- ja mälukaardiluukidele pääseb mugavalt ligi. Ergonoomika ei ole üksnes mugavus: kiiresti leitav särikompensatsioon või teravustamise juhtimine võib aidata võttehetke mitte maha magada.
Korpusesisene stabilisaator liigutab pildiandurit, et vähendada käest pildistamisel kaamera värisemise mõju. Sellest võib olla kasu hämaras staatilist objekti pildistades, sest saad kasutada pikemat säriaega kui stabiliseerimata käes hoides. Stabilisaator ei peata liikuva inimese või looma liikumist, seega ei asenda see lühikest säriaega. Objektiivisisene stabilisaator töötab objektiivis; mõned süsteemid ühendavad korpuse ja objektiivi stabiliseerimise, kuid ühilduvus ja toimimine sõltuvad konkreetsest kombinatsioonist.
Vahetatavate objektiividega fotokaamera puhul kujuneb süsteem korpusest, objektiividest ja lisatarvikutest. Enne ostu mõtle, milliseid fookuskaugusi päriselt kasutad ning kas süsteemis leidub sobiv objektiiv näiteks lainurkvaate, portree või makro jaoks. Arvesta ka objektiivide suuruse ja kaaluga: reisil võib väike komplekt olla väärtuslikum kui harva kasutatav suur valik, samas kui kindla žanri töö nõuab sageli eri otstarbega objektiive. Objektiivisüsteemi valik mõjutab seda, kui lihtne on hiljem oma varustust täiendada.
Kasuta otsustamisel konkreetset pildistamisolukorda:
- Reisil eelista käes hästi püsivat ja hõlpsasti kaasaskantavat komplekti, mille objektiiv katab sinu tavapärased vaated ilma liigse vahetamiseta.
- Portreede puhul vaata, kas süsteemis leidub sobiva vaatenurgaga objektiiv ning kas päästik ja teravustamise juhtimine on püstkaadris mugavad.
- Maastikufotol hinda eeskätt kindlat statiiviühendust, mugavat käsitsemist ja objektiivivalikut, millega saad soovitud vaatevälja kadreerida.
- Video tegemisel proovi käeshoidu pikema võtte ajal ning kontrolli, kas olulised seaded on muudetavad ilma filmimist katkestamata.
- Mitme žanri puhul vali süsteem, mille objektiivide valik ja korpuse juhtnupud toetavad kõige sagedasemat kasutust, mitte üksikut harvaesinevat võtet.
Praktiline valik sünnib siis, kui kaamera istub käes, selle juhtimine tundub loomulik ning objektiivisüsteem sobib sinu põhilise kasutusega.
Kasutatud kaamera ostmine
Kasutatud fotokaamera seisukorda ei näita üksainus näit, vaid mitme kontrolli koondtulemus. Katiku läbilaskmine annab aimu, kui palju on mehhaanilist katikut kasutatud, kuid ei ennusta üksi selle edasist tööiga. Sensor, bajonett, aku ja juhtnupud võivad paljastada kulumise, mis mõjutab pildistamist või objektiivide kasutamist. Kui hindad kere, kontrolli ühtlasi, kas selle bajonett ja olemasolev objektiivisüsteem sobivad sinu pildistamisvajadustega.
Katiku läbilaskmine
Katiku läbilaskmine ehk katikuloendur näitab, mitu korda on mehhaaniline katik pildi tegemiseks rakendunud. See ei pruugi hõlmata elektroonilise katikuga tehtud võtteid ning loendur võib lähtestuda või olla puudulik, mistõttu tasub näitu käsitleda ühe seisukorra tunnusena, mitte täieliku kasutusajaloona. Tarbijaklassi kerede tavapärase orientiirina tuuakse sageli välja 100 000–300 000 võtet. Tootjate mudelipõhised näited aitavad vahemikku konteksti panna: Canon teatas EOS 5D Mark IV katiku vastupidavuseks 150 000 võtet (Canon, 2016) ning Nikon D850 puhul 200 000 võtet (Nikon, 2017). Need on tootjate hinnangud konkreetsetele mudelitele, mitte lubadus, et katik kestab kindlasti selle arvuni või rikneb kohe pärast seda.
Küsi müüjalt näitu ja võimalusel kontrolli seda kaamera menüüst või mudeliga ühilduva pildifailiandmete lugeriga. Arvesta, et failist loetud tulemus võib sõltuda failivormingust ja tarkvarast; kaamera menüüs loendurit sageli ei kuvata. Tee mitu võtet ja kuula, kas katiku heli on ühtlane ning kas pildid salvestuvad tõrgeteta. Suur võttude arv tähendab suuremat kulumise võimalust, kuid väike näit ei välista kukkumist, niiskuskahjustust ega intensiivset kasutust. Hinda näitu koos korpuse üldseisukorra ja müüja antud kasutusinfoga. Kui loendurit ei saa kontrollida, ära käsitle seda automaatselt veana, vaid arvesta teadmata ajalooga.
Sensor ja korpuse seisukord
Sensori tolmu nägemiseks kinnita objektiiv või kata bajonett, vali väike ava, näiteks f/16, ning pildista ühtlaselt valgustatud heledat seina või taevast. Vaata pilti suure suurendusega: tolmutäpid korduvad tavaliselt samas kohas ja paistavad väikese ava korral selgemalt. Katseta ka teistsuguse ava ja taustaga, et eristada sensoril olevat tolmu stseenis leiduvast plekist. Tolm võib fotole jätta tumedaid laike, eriti maastikul või ühtlases taevas; see ei tähenda tingimata, et sensor oleks kahjustatud.
Kriimustuse või katte kahjustuse korral võivad piltidele tekkida püsivad jooned, laigud või kontrastimuutused. Vaata sensorit ainult ettevaatlikult, ilma pinda puudutamata, ning ära aja tolmu kriimustusega segamini: kahtluse korral pildista ühtlast pinda ja vaata tulemust. Kinni jäänud pikslite kontrolliks tee ühtlase pinnaga kaader ning pime kaader kaamera korgiga; suurendatult nähtav üksik ere või värviline täpp võib olla piksliviga. Korda katset eri säritusega, sest pika särituse kuumad pikslid ei pruugi viidata püsivale rikkele.
Uuri korpuse nurki, ekraani, nuppe ja ühenduspesi pragude, mõlkide ning korrosiooni suhtes. Bajonett peab olema sirge ja kindlalt kinnitatud; nähtav deformatsioon, lahtised kruvid või objektiivi ebatavaline loksumine võivad takistada ohutut kinnitamist ja mõjutada ühendust. Kontrolli akupesa puhtust ning aku paisumise, lekke või pragude märke. Kulunud aku võib vajada sagedast laadimist ja piirata pildistamisaega, samas kui kahjustunud pesa võib takistada kaamera kasutamist. Pildista testiks mitu kaadrit ja kontrolli, et nupud, ekraan ning mälukaardipesa töötaksid.
Mida kontrollida kohapeal
Võta kontrolliks kaasa sobiv objektiiv ja mälukaart ning testi kaamerat päriselt, mitte ainult väljalülitatuna. Läbi järgmised punktid ja võrdle tulemusi müüja kirjeldatud seisukorraga.
- Katiku näit: küsi läbilaskmise arvu ning võrdle seda mudeli tootjahinnanguga; tee mitu võtet ja kontrolli, et katik reageerib ühtlaselt ning failid salvestuvad.
- Sensor: pildista f/16 avaga ühtlast heledat pinda ja vaata pilti suurendatult; korduvad tumedad täpid võivad osutada tolmule, jooned aga võimalikule kahjustusele.
- Bajonett: vaata kinnituse serva, kruvisid ja kontakte ning kinnita objektiiv; see peab lukustuma kindlalt, ilma nähtava lõtku või viltuse asendita.
- Kinni jäänud pikslid: tee ühtlase pinna ja kaamerakorgiga pimekaader ning uuri pilte suurendatult; püsiv ere täpp võib viidata piksliveale.
- Aku: kontrolli, kas aku laeb ja püsib pesas, ning vaata korpuse ja aku kontakte; paisumine, leke või korrosioon on selge kulumise märk.
- Püsivara: leia menüüst paigaldatud versioon ja kontrolli, et kaamera käivitub, menüüd töötavad ning olemasolev objektiiv tunneb end korrektselt ära.
- Tarvikud: loenda üle aku, laadija, kere- ja kontaktikatted ning muud kokkulepitud osad; kontrolli laadija tööd ja seda, et tarvikud sobivad mudeliga.
Kere seisukord ei ole ainus pikaajalise kasutatavuse mõõt. Bajonett määrab, milliseid objektiive saab otse kinnitada; adapter võib mõnel juhul aidata, kuid ei taga kõigi automaatteravustamise ega juhtimisfunktsioonide säilimist. Uuri, kas süsteemis leidub sinu vajadustele sobivaid objektiive ja kas olemasolevad objektiivid ühilduvad valitud kerega. Sobiva objektiivisüsteemi olemasolu võib osutuda olulisemaks kui väiksem kosmeetiline kulumine, sest kere vahetamine on võimalik, kuid objektiivide sobivus mõjutab kogu komplekti kasutamist. Tee otsus alles pärast testvõtet ja kõigi kokkulepitud osade kontrolli.
Korduma kippuvad küsimused
Fotokaamera valik sõltub sellest, mida soovite pildistada ja milline lahendus sobib teie harjumustega.
Kas algajale sobib kõige paremini peegelkaamera või peeglita kaamera?
Algajale ei sobi automaatselt kõige paremini kumbki tüüp: oluline on kasutus, käeshoitavus ja süsteem, kuhu saab hiljem objektiive lisada. Optiline pildiotsija näitab vaadet otse läbi objektiivi, elektroonilises pildiotsijas näeb aga pilti ekraanil. Korpus ja aku kestvus erinevad mudeliti, seega tasub kaamerat enne ostu käes proovida ning mõelda, kui pikalt tavaliselt pildistate. Kontrollige ka, kas valitud süsteemis leidub teie pildistamisviisiks sobivaid objektiive. Fotokaamera algajale võiks olla selline, mille juhtnupud ja menüü on arusaadavad ning millega on mugav harjutada nii kodus kui õues.
Kas täiskaader on vajalik?
Täiskaader pole enamiku kasutajate jaoks vältimatu; APS-C sensoriga fotokaameraga saab teha kvaliteetseid pilte nii reisil, pereüritustel kui ka hobifotograafias. Sensori mõõt mõjutab vaatenurka: sama fookuskaugusega objektiiv näitab väiksemal sensoril kitsamat vaadet. Täiskaader võib anda rohkem võimalusi hämaras pildistamisel ja väiksema teravussügavuse saavutamisel, kuid tulemus sõltub ka objektiivist, valgustusest ja pildistamisvõtetest. Täiskaadersensoriga kaamera ning sellele sobivad objektiivid võivad olla suuremad ja raskemad, mistõttu kogu komplekti kaasaskandmine on oluline kaalutlus. Valige sensor vastavalt sellele, milliseid pilte teete ja kui palju soovite seadmeid kaasas kanda.
Kas telefon asendab fotokaamera?
Telefon sobib paljudeks igapäevasteks piltideks, kuid ei asenda fotokaamerat igas olukorras. Telefon töötleb pilti sageli automaatselt, ühendades särituse, teravuse ja värvid üheks valmis tulemuseks; see on mugav jagamisel, kuid jätab vähem ruumi töötluse ja võtte juhtimiseks. Vahetatavate objektiividega kaameral saab objektiivi vahetada vastavalt olukorrale, näiteks valida lainurga ruumis pildistamiseks või teleobjektiivi kaugema objekti jaoks. Kaamera sensor ja pildistamise juhtnupud võivad anda rohkem paindlikkust hämaras või kiiresti muutuvas valguses. Igapäevaseks jäädvustamiseks on telefon käepärane, ent eri objektiive ja käsitsi seadistusi vajades on fotokaamera paindlikum.